Kaalulangus ainult pizza soomine

Viinereid jm. Esimestel päevadel oli konkreetselt trammi alla jäänu tunne, aga mul langes ka hemoglobiin väga madalale ja see oli ilmselt sellest aviola Ekstrakt aviola ekstrakt on saadaval erinevates vormides meeldib vedelik, pulber ja isegi pillid, mida saab osta turult.

Noh, siin on pommuudis — me kõik teame, aga! Psüühika peale hakkab see pidev näljatunne, kuigi ei näljuta ja tigedaks ning depressiivseks muudab ka, eriti kui pingutad hullupööra, aga kaal ei mõtlegi väiksemat numbrit näidata.

Kindlasti ei tohiks nii vähe Kaalulangus ainult pizza soomine, et kogu aeg nälg silme eest mustaks võtab, aga üldjuhul päeva jooksul väike ajutine näljatunne on paratamatu, kui tahad nähtava kiirusega kaalust alla võtta. Nälga ei tunne ilmselt need, kes on väga väikses kaloridefitsiidis, aga siis kaal langeb ka väga aeglaselt, sh langust ei pruugi pika aja jooksul üldse märgatagi nt kaal kõigub ühe kuu jooksul 1 kg piires kuni lõpuks jääb väiksema numbri juurde pidama — kas see on motiveeriv, kui algkaal on Selline väga aeglane tempo nõuab teistsugust vaimset vastupidavust kui lühiajalise näljatundega toimetulek.

Eks igaüks peab omale sobiva viisi leidma, aga ma ei tähtsustaks väikest näljatunnet nii üle, et issand-kui-raske-elu-miks-kõik-peab-nii-jube-olema.

Tegelikult ju oled õnnega koos, kui see on su ainus mure, et aeg-ajalt nälg näpistab. Isegi, kui see pole su ainus mure, siis muude asjade kõrval on see vast mõttetu pisiasi. Usun, et enamik inimestest on vaimselt piisavalt tugevad, et see väike näljatunne oma mõtetega ära pisendada.

See pole ju tegelikult mingi katastroof, kui aeg-ajalt kõhus veits koriseb, sh tead, et saad vabalt süüa hankida st kõhukorin pole vaesusest, terviseprobleemidest vms. Ma muidugi ei tea ka, võib-olla sul on nii lihtne elu olnud, et näljanäpistus on sama suur megakatastroof kui see, et küünekene servast natuke murdub või kunstripsmekene ära kukub vms.

Iseenesest saab sajakilosena ka selle raske elu ära elatud.