Rasva kadumise ahel t rahvas,

Minu meelest tuleb seda südame küpsetamist ja söömist harukordseks nähtuseks lugeda. Kes korra lubas, ei võinud enam lubamisest taganeda. Maod inimese liha järele ju maiust ei avalda.

Väite tõenduseks ei too autor ometi selgeid faktisid. Selgemaid näpunäiteid inimeseohvri poolest annab Läti Hindrek. Sajusel ajal, mis viljaikalduse kaasa toob, võtavad liivlased nõuks munga Theodorichi jumalatele ohverdada. Enne tahavad nad liisu läbi teada saada, kas ohver jumalate meele pärast. Preester pannakse hobuse selga istuma ja lastakse hobune oda üle astuda.

Hobune astub elujalaga üle. Teisel katsel seesama tagajärg. Nii pääseb preester ohvrisurmast I, Niisama õnnelikult käib hiljemini preester Kaalulangus Mini Eesmargid käsi Tartus.

Eestlased tahavad preestri jumalatele ohverdada. Ei tea ometi, kas jumalatele seekord enam inimese- või loomaohver meeldib. Nad panevad lihava preestri Hartvigi rasvase härja selga istuma, viivad linnast välja, liisuga jumalatelt otsust küsides, keda ohverdada, kas rasvast preestrit või rasvast härga. Liisk langeb härja peale. Härg ohverdatakse sedamaid, preester saab aga liisu ajal haava, mis hiljemini paraneb XXVI, 7.

Härg päästab siis preestri surmast. Kahjuks ei nimeta Läti Hindrek, kuidas see liisuheitmine ette võeti. Liivlastest kõneleb Hindrek veel IX, 12et need korra metsas sakslaste kallale tungisid, neist 17 tapsid, mõnda neist oma jumalatele ohverdades ja ühtlasi hirmsasti piinates. Küll ei nimeta ajaloo kirjutaja selgelt, et see preestri ja ta seltsiliste tapmine ohverdamine olnud, aga kirjeldus annab ometi näpunäiteid, et seda inimeseohvriks tuleb pidada. Visby ligidal langes korra Saksa rüütel saarlaste kätte vangi VII, 2.

Need viisid vangi oma kodumaale ja tapsid ta seal ära. Küll ei nimeta Hindrek, et saarlased rüütli oleksid ohverdanud, aga et rüütli surmaga ühtlasi laev ära põletati, tuleb siin ohverdamist oletada.

Vanal ajal põletati põhjamail tihti surnu kõige ta laevaga. Ohverdamiseks tuleb vist kahe liivlase Kyriani ja Layani tapmist nende oma rahva poolt pidada X, 5. Nimetatud ristiusulised liivlased võeti paganaliste suguvendade poolt kinni, rebiti köitega puruks ja kisti sisikonnad välja. Kahjuks ei nimeta Hindrek, mida Kyriani ja Layani üksikute liikmetega ja sisikonnaga tehti. Vist langesid needki kolm liivlaste ohvriks. Koguni koleda pildi maalib Hindrek Minu meelest tuleb seda südame küpsetamist ja söömist harukordseks nähtuseks lugeda.

Vist valitses rahva seas ebausk, et niisugune vägeva vaenlase südame söömine nõrgemale rohkem jõudu annab. Sarnane ebausk sundis Sakala mehi kannibalismile. Oleks niisugust inimesesöömist rohkem ja muil juhtumistel ette tulnud, ei oleks Hindrek seda nimetamata jätnud. Nad panid seks kolm vitsmõrda Slimming Pasta retseptid teise veerde.

Keskmisesse mõrda sattunud soomuskala tähendas head ilma ja viljakat aastat. Sattus aga luts ehk vähk mõrda, oli halba ilma ja ikaldust oodata.

Niisugusel juhtumisel ohverdati härg ja pandi mõrrad uuesti jõkke. Leiti teisel korral luts ehk vähk, tapeti teine härg ohvriks. Kui samasugune lugu kolmat korda juhtus, ohverdati härja asemel — laps. Ei paranenud selle peale veel lugu, ei aidanud muu nõu kui saatust kannatliku meelega vastu võtta. Kahjuks ei kirjelda Gutslaff lähemalt lapse ohverdamise viisi. Muidugi ei olnud ta seda oma silmaga näinud ega võinud sellepärast asja kohta selgemat kujutust avaldada.

Tingimata kirjeldab Gutslaff ainult endisi kombeid. Gebräuche, l. Lapseohvrit nimetab Dr. Rudbecki kirikutekatsumise protokoll Lipp, Kodumaa kiriku ja hariduse lugu, Rasva kadumise ahel t rahvas. Paraku ei kõnele kirikukatsuja ebajumala kujudest ega laste ohverdamisest pikemalt, nii et me niisama kui ta järeltulevate teadete andjate sõnumite lugemise järele selguseta jääme, mismoodi lapsi ohverdatud, kas ehituseohvritena või surmati neid mõne kõrgema olevuse austamiseks.

Igatahes ei tulnud Rudbecki ajal lapse ohverdamist enam ette, kui ka ütlusest paistab, nagu valitseks veel see komme. Oleks Nõidade ülekuulamise protokollisid on sellest ajast mõnda olemas. Vaimulikkude meeste nõudmise peale on Tallinna kuberner krahv Eerik Axelson Oxenstierna lasknud niisugust ebajumalateenistust hävitada ja mõne soldati läbi seda ebajumalateenistust röövida!

Aga mis päeval avalikult ei sünni, sünnib ometi öösel: et nad selle kabeli ümber põlvili roomavad ehk muidu kolm korda ümber käivad, seal istuvatele jumalakartmata kerjajatele raha ja leiba annavad, väikesi lapsi ja laste käsi ohverdavad, abi otsivad, vahaküünlaid põlema süütavad ja kui keegi poega ehk tütart ihkab, selle kuju vahast teeb ja nõnda kuradit teenib.

Võimalik, et ta võõrana lapseohvrist midagi ei teadnud. Aga ta on rahva kombeid hoolega järele küsinud ja oleks lapse ohverdamist tingimata nimetanud, kui seda oleks Nigulas ette tulnud. Vististi peame õpetaja Scholbachi lasteohverdamist teisiti mõistma. Ohverdajad ohverdasid vahast tehtud lapsi ja vahast käsi. Mujalt teame, et mitmesuguseid vahast loomi ohverdati.

Elusate Rasva kadumise ahel t rahvas ohverdajatega oleks Rootsi valitsus valjult ümber käinud, neid endid vist surmaga nuhelnud. Rahvaluule teated. Varemaid ajaloolisi teateid inimeseohvri kohta toetab hulk rahva suust saadud sõnumid.

Siia langevad kõige pealt kirikusse müüritud isikud, kes ehituseohvrina, omast kohast aga ka palveohvrina esinevad, et Jumal kirikut õnnistaks ja kõige kahju eest kaitseks. Lossidesse müüritud isikuid sellevastu võib ehk enam harukorral ehituseohvriteks arvata; palju enam peavad niisugusel puhul müürid kuriteo jälgi katma Eesti Kirjandusnr.

Mõni laps võis siiski lossides ehituseohvrina aset leida. Ühe Läänest saadud teate järele saab jõkke uputatud rahakasti kõige hõlpsamalt kätte, kui seks väike laps jõehaldjale ohverdatakse. Muud emad ei taha seks oma last anda, aga mõni lapseline tüdruk on varsti peale lapse sünnitamist nõus, sellest kahesugust kasu korraga lootes: pääseb esmalt häbist inimeste ees vabaks ja saab teiseks uputatud varandusest osa.

Õnnelikkudest tagajärgedest vaikib ometi rahvasuu. Lepituseohvrid, tunneb rahvasuu palju enam.

  • Операцию.
  • Везение, древнее воспоминание или элементарный логический расчет.
  • COBRA ripper rasvapoleti ulevaade

Iseäraliku süü lepitamiseks saadeti süüdlane surma. Surm pidi süü nagu heaks tegema.

Rasva kadumise ahel t rahvas

Sarnaste lepitamiseohvrite hulka võime elavalt mahamatmist lugeda. Elavalt mahamatmist varguse eest nõudis selleaegne seadus. Meie mereäärseis linnades maksis Lüübeki seadus, peale muu Tallinnnaski. See Lüübeki-Tallinna seadus määras On olemas üks piiskopp Jasperi kohtuotsus See tüdruk, kes marka 29 shillingit varastanud, mõistetakse elusalt mahamatmisele. Muidugi täideti see seaduse najal antud otsus Beiträge zur Kunde Est- Liv- u. Kurlands I, l.

Teadu pärast ei esinenud see kohtuotsus ainsana, kuid kõiki ei ole kirja pandud. Seda rohkem on neid rahvasuu alal hoidnud. Kui ka piiskopp Jasperi poolt elavalt hauda mõistetud tüdruk lätlane oli, ei tähenda see palju, sest vali seadus maksis niisama eestlastegi seas.

Vana rahva jutu järele maeti põllult vilja varastanud isik elavalt põllule maha, nii et ainult pea välja paistis. Sedaviisi võis varas veel tüki aega vilja vaadata, ilma selle ligi pääsmata. Niisuguseid varaste elavalt mahamatmist kohti näidatakse mõnda meie maal. Tõstamaa Kastnas tunneb rahvas praegu alles koha, kuhu põllult vilja varastanud mees elavalt maha maetud. Teisendi järele tapnud tüdruk poisi ära, kes teda tõmmata tahtnud. Karistuseks maetud tüdruk elavalt maha.

Hanila Esivere külas varastanud mees põllult vilja. Kaevatakse põllu sisse auk, mees elavalt sisse, pea üksi välja, pea adraga otsast. Üks Kihelkonna Pidula naine omandanud enesele võõralt väljalt adravanna. Süü lepitamiseks maetud naine kaelani mulla sisse ja seepeale küntud tal pea otsast ära Körber, Oesel einst und jetzt, lk. Sedasama viisi pidid eksinud tüdrukudki süüd lepitama. Kelchi teadete järele ohverdati neid tulele; rahvas räägib aga, et eksijad kaelani maha maetud ja neil pead puusahaga otsast küntud Rasva kadumise ahel t rahvas.

Jung, Muinasaja teadus III, Põltsamaa Kalevipoja sängi maetud muiste niisama kolm meest, kes põllult vilja varastanud; ainult pead jäetud välja. Pead küntud neilgi adraga otsast ära. Saarlased tunnevad veel mõnda kohta, kus muiste inimeseohvrit ohverdatud. Kaarmal sündinud see kirikust umbes 2½ versta kaugel Uue-Kaarma mõisa ligidal, kus nüüdsel karjamaal muiste suur mets olnud, nüüd veel üksikud männid.

Seal on liivakünkad, mis kolmel küljel nagu valli moodustavad, kuna neljas külg lahtine on. Ühes nurgas kasvab rida pihlakaid; nende pihlakate vahel seisab päratu pihlaka känd, mis mõnekordsest põletamisest tunnistust annab. Seal kännu ligidal ohverdanud saarlased muiste rahva teate järele inimesi, nimelt veel esimesel ristiusu ajal, mil inimeste ohverdamine sakslaste poolt ära keeldud.

Metsas varjulises paigas võinud nad rahulikult ohverdamisi ette võtta. Täna päevani ei taha kaarmalased hea meelega sellest ohverdamisest rääkida ega seda kohtagi näidata.

Teine inimeste ohverdamise koht oli Jõemäel, 7 versta Kuresaarest. Sõrulased ei näita küll ühtki iseäralikku ohverdamisekohta, kõnelevad aga, et niisuguse ohvri jaoks sõjavange võetud Holzmayer, Osiliana, lk. Võnnus ütleb E. Körber ohvrid köstri aia ees kingul põletatud olevat.

Kuidas lesknaiste ohverdamisega lugu oli, jääb küsitavaks.

Rasva kadumise ahel t rahvas

Jannau arvamise järele valitsesid meilgi ses tükis osalt India kombed. Ta kirjutab Geschichte der Sklaverei, l. Ohvriks langevad ennemuistsete juttude järele kuningatütred merekollile. Merekoll nõuab iga aasta ühe inimeseohvri.

Neid jutte võiksime rahvastevahelisiks nimetada, seega ei puudutaks nad ligemalt Eesti olusid. Aga Eesti kohalikudki vanad jutud tunnevad sarnast ohvrit. Mustjala Panga jalalise järsu kalju kohta jutustab rahvas, et sealt iga aasta üks inimene ehk loom merejumalale ehk näkile ohvriks alla tõugatud, et veevalitseja muid inimesi õnnetuse eest hoiaks Luce, Wahrheit und Muthmassung, lk.

Teisendi järele pidi seal näkile iga aasta inimene ohverdatama. Korra hakkas üks tütarlaps valjult nuttes ohvrikoha poole jooksma. Isa mõistis hädaohtu, jooksis järele, tõukas järsult kaldalt seal sööva härja näkile ohvriks.

Esivanemate ohverdamised/Inimeseohver

Kalamehed ruttasid appi, jõudsid aga laevast ainult õpetaja ära päästa, kes tänutäheks külale laskis kabeli ehitada. Kuuldes, et külarahvas iga aasta peab merele inimese ohverdama, palus õpetaja, et ohvrit mitte enam iga aasta ei nõutaks, vaid alles mõne aja pärast. Ja vaata, ei nõutud enam inimest, vaid iga 7 aasta takka härg. Pärast härga tuli lehm, siis puul, selle järele siga ja viimaks lammas Körber, Oesel, lk.

  • Он хотел бы увидеться с этими неведомыми людьми и узнать, о чем они думали, бродя по улицам Диаспара миллиард лет .
  • Это был формальный ответ.
  • Mis toiduained on rasvapoletid

Veel hiljemini muutus ohver kahjaks; minnakse paadiga merele niisugusele kohale, kus vesi õieti vahutab, ja valatakse õlut ja viina merde. Merejumal on lepitatud: ohver saadud Luce, Wahrheit und Muthmassung, lk. Ülemiste järvest teab rahvasuu niisama jutustada, et selle näkk, veevaim iga aasta inimeseohvri nõudnud ehk muidu linna ähvardanud uputada.

Our Miss Brooks: Selling the House Next Door / Foreign Teachers / Four Fiances

Mures iga-aastase inimeseandmise pärast järvele ohvriks, otsustanud linnarahvas näkile hane ohvriks pakkuda. Selle nõuga saatnud nad väljavalitud hane Ülemiste järve. Mõne aja pärast tulnud hani linna tagasi, kuldahel kaelas. Sellest linnaisadel aru käes: näkk ei soovi looma, vaid inimest. Väga mitmest muustki järvest ja mõnest jõestki teatakse, et selle näkk tingimata kas iga aasta ehk kahe, kolme aasta pärast inimeseohvrit ihata.

Määrab näkk enesele kellegi ohvriks, ei pääse inimene enam näki küüsist. Õisu järves ujujale kuulutatakse ette, et Pornuse järv meest ootab. Mees ei pääse kuidagi oma saatusest: Pornuse vesi võtab ta hinge Teised Kodused jutud, nr. Mööda minnes tähendan, et sarnane arvamine, näkk, veevaim nõuda inimest ohvriks, germaanlastegi seas valitseb. Nad teavad mitmest oma järvest niisamasugust lugu jutustada. Kärla jõgi kannab nime Pühajõgi, aga ka Verejõgi. Pabst katsub tõendada, et jõgi Verejõe nime verest pärinud, mis inimeste ohverdamisel jumalatele jõkke voolanud Emma rediviva, lk.

Vara Verioja kohta kõneleb ometi rahvas, see omandanud nime küll ka valatud verest, kuid see veri olnud Marsile ohverdatud, siis teiste sõnadega sõjas langenud meeste veri. Uurijate targutused. Inimeseohvrit Eestis konstateerides näikse Lucel selle kohta koguni iseäraline arvamine olevat. Luce kirjutab: Ettevõetavatel sõjakäikudel ja lahingutes ohverdas muistne saarlane, nagu eestlased suurelgi maal, ka inimesi, mitte et seega oma pattu lepitada ehk oma usulisi vaateid ja arvamisi teistele arusaadavateks teha, vaid et inimlikku tunnet eneses lämmatada ja ennast meeleta vihale äritada.

Niisugusteks ohvriteks määrati ainult sõjavange ehk muilt rahvastelt varastatud noori mehi Wahrheit und Muthmassung, lk.

Rasva kadumise ahel t rahvas

Samas mõttes kirjutas varemini K. Siingi puuduvad niisuguse väite põhjendused. Neid röövisid saarlased võõra maa randadelt ja nuumasid. Ohverdati niisuguseid õnnetuid ja heideti sisikond röövlindudele saagiks, siis küpsetati kehasid Inlandnr. Frey teated röövitud poiste nuumamisest tuletavad elavalt ennemuistse jutu venda ja õde meelde, keda koerakoonlased ehk teisendi järele vanamoor metsas nuumavad, et ohver küpsetamiseks rasvasem oleks. Paraku seisab küpsetamiselugu liig savistel jalgadel, niisama kui Kienitzi väide küpsetamisest ja verise südame söömisest.

Nagu eelpool nimetatud, söödi daanlase Hebbe süda tõesti ära, aga küpsetatult, pealegi ebauskliku otstarbega. See ebausklik tegu ei anna veel põhjust nähtust üleüldistada, kõiki eestlasi kannibaalideks teha, neid verist liha toorelt süüa lastes. Mitmed uurijad lähevad oma järeldustega liiale, nad ehitavad tuulde tubasid.

Inimeseliha üleüldistatud söömine eestlaste seas jääb liig julgeks, ainult ühele ebausklikule nähtusele toetatud oletamiseks, inimeseohver sellevasta tõeasjaks. Võimalik, et Luce, Frey ja teised endid väidetega saarlaste rahvajutu peale toetavad. Saarlased, näe, jutustavad meie päivini, ennemuiste ohverdatud jumalatele inimesi.

Välismaa Globaalne võidujooks viirusega ja püüd vaktsineerida suur osa maailma rahvastikust tähendab ühelt poolt teadusuuringuid ja pöörast pingutust ravimitööstuses, teisalt on see ka äri ja poliitika koos oma võitjate ja kaotajatega. Kui enne viimast aastat oli näiteks lipiidide tootmine farmaatsiatööstuse nišivaldkond, millega tegelesid üksikud ettevõtted ja mida oli vaja vaid väikestes kogustes uurimistööks ning kitsaks meditsiiniliseks kasutuseks, siis täna vajab neid kogu maailm mRNA vaktsiinide tarbeks suurtes kogustes ja kohe. Nii leidis vaid 30 töötajaga Acuitas Therapeutics Kanadas Vancouveris end ühtäkki maailma päästmise eesliinilt.

Neid ei määratud ometi liisu järele, vaid korra järele, vanemast kuni kõige nooremani. Niisugust ohvrit ohverdati hiites, aga ka mujal, nimelt metsatukkade ääres ja mägede peal, näituseks Jõemäel Holzmayer, Osiliana, lk.

Saarlaste uuem põlv on endisi kombeid liig üleüldistanud; sarnast üleüldist tapmist, kus kõik inimesed aegamööda vanemast peale kõige nooremani jumalale ohverdati, ei ole iialgi ette tulnud. Paremini on ennast vana komme sõrulaste mälestuses alal hoidnud. Sõrulased jutustavad üsna õieti, vanal ajal ohverdanud saarlased sõjavange Osiliana, lk. Soome sugu inimeseohver. Soomlaste inimeseohvri kohta leidub üks ametlik asjakiri, mis selle hirmsa kombe kohta seletust annab.

Paavst Gregor IX kaebaset paganalised hämalased vangivõetud kristlasi kas kurjadele vaimudele ohverdavad, sealjuures nende sisikondi välja kiskudes, ehk puu ümber seni jooksutavad, kuni need surnult maha langevad. Finlands Medeltidsurkunder, nr. Nagu näha, tähendas jooksutaminegi omast kohast ohverdamist. Vist tuleb neid puid hiiepuudeks arvata, mille ümber sõjavange surnuks jooksutati.

Rasva kadumise ahel t rahvas

Porthan ei tea küll otsekohesest inimeseohvrist midagi, tunneb aga juhtumise, et keegi Savo talumees väiksest sõrmest verd Tapiole ohverdanud, et parema kütiõnne saaks H G. Porthanin tutkimuksia, lk. Muidu leiame soomlastelt koguni vähe teateid inimeseohvri kohta. Ainult ehituseohvri kohta on näpunäiteid saadud. Vittangis jutustatakse, et maja aluse panemisel ja maa-aluste vihastumise korral laps tuleb ohverdada, kelle hingest siis maa-alune, maahaldjas saab.

Kudas laps maa-alustele ohverdati, selle kohta puuduvad teated Varonen, Vainajainpalvelus muinaisilla suomalaisilla, lk. Ka laplased ohverdasid muiste lapsi. Kemi järve idaranda hüütakse nüüd Ämmanniemeks, laplased kutsusid seda varem aga Bessousingiks, mis püha asupaika tähendab. Seal teenisid nad oma ebajumalaid ja ohverdasid neile lapsi, tõendab H.

Appelgren-Kiyalo õp. Fellmani teadete järele Olsen teab ühest mehest jutustada, kes oma käega viis hinge surmas ja nende kehad Ailisvare mäele ohverdas, sest et see ta jumal oli. Ka laplaste misjonär G. Tuderus, kelle mälestused ilmusid, teab lasteohvrist kõnelda U. Holmberg, Lappalaisten uskonto, lk. Muude Soome sugu rahvaste inimeseohvri kohta puuduvad ajaloolised teated.

Vaktsiinide tootmisel käib globaalne võidujooks

Ostjakkidest teab Strahlenberg jutustada, et nad igal aastal neitsi uputanud Obi jõkke lepitusohvriks Der Nord- und Östliche Theil von Europa und Asia, lk. Enam teateid saame votjakkide kohta. Soome uurija Y. Wichman kuulis votjakkide maal viibides, et Djangurtshi küla rahvas iga kolme aasta takka inimese ohverdanud Tietoja votjaakkien mytologiasta, l.

Votjakkide seas valitseda usk, et ühes kohas kauemini ei saa asuda kui 40 aastat, vastasel korral olla tarvis inimene ohverdada J. Krohn, Suomen suvun pakanallinen jumalanpalvelus, lk. Möödaläinud aastasaja lõpupoolel harutasid kohtud kaua aega votjakkide inimeseohvri protsessi.

Germaanlaste inimeseohver. Rohkem teateid leiame Kesk-Euroopa rahvaste inimeseohvri kohta. Seal ohverdati mõne korra koguni rohkesti. Kõige vanemad teated germaanlaste inimeseohvri kohta annab natuke enne Kristust elanud kirjanik Strabo.

Tema kirjadest kuuleme, et preestrid sõjaleeris, mõõgad käes, vange vastu võtsid, pärjatasid ja siis suure katla juurde viisid. Üks preester astus katla veerde pandud pakule ja lõikas katla peale kummardades ta ette katla äärele tõstetud vangil kõri maha; ohvri verest kuulutas preester tulevikku. Teised lõikasid vangide kehad lõhki, võtsid sisikonnad välja ja kuulutasid nende najal tulevikku. Tacituse sõdadekirieldusest selgub, et Saksamaal sel ajal sõtta minnes tõotati jumalatele rohkesti inimesi ohverdada, muidugi selle eeldamisega, et jumalad Rasva kadumise ahel t rahvas siis võidu annavad.

Vaevalt saadi esimesi sõjavange, kui need ju meeleheaks jumalatele ohverdati. Germaani sõjamehed arvasid endid jumalate teenistuses olevat. Tükk islami fatalismi esineb nende ilmavaates: langedes teadsid nad, et jumalus neile surma määranud ja õndsuse annab. Jumalate rohke tasu, oodatav kuldne põli, kihutas kõiki julgele võitlusele. Sõtta minnes küsiti esmalt liisu teel jumalatelt, kas sõda nende meele pärast.

Jaatavat vastust saades ohverdati palveohvrid; siis kanti jumalate kujusid väe ees ja lauldi jumalate auks laulusid. Kogu sõda sai sedaviisi jumalateenistuse kuju.

Rasva kadumise ahel t rahvas

Koguni harukorral otsustati vaenu kaksikvõitluse teel, Daavidi ja Goljati viisi. Ärgu saagu palju rahvast mõlemal pool hukka, vaid parem astugu kaks meie seast sõjariistadega välja ja otsustagu tüli. Osalt sarnaneb ravimitööstus autotööstusele. Saksamaal auto kokkupanekuks vajamineva mootori kolvid võidakse tuua Hiina tehasest, mis toob omakorda vajaliku metalli Austraaliast. Turvavööd tuuakse Tšehhi ettevõttest, mis sünteetilise kanga materjali tarnib hoopis võib-olla näiteks Indiast.

Kus ja mida täpselt tehakse ja millised lepped ravimifirmadel tarnijatega on, on sageli ärisaladus ja avalikkus Rasva kadumise ahel t rahvas palju ei tea. Samas on neist lepingutest ülevaade riikide järelevalveametitel. Ravimifirmad peavad täpselt ära näitama, millistest tehastest tulevad kriitilisemad komponendid ja et kõikide tootjate ning allhankijate tootmistingimused ja koostisosad ise vastavad kindlatele kvaliteedinõuetele.

Ravimi tootmiskohta vahetada ilma vastava ravimiametiga kooskõlastamata ei tohi. Washington Post kirjutab, et teadlased pommitavad kolibaktereid elektriga, et nende sisse lennutada koroonaviiruse ogavalku kodeeriv DNA. Rakud paljunevad, lagundatakse ja DNA puhastatakse sealt hoolikalt välja.

Kiirus on oluline ja transpordiks läheb käiku ettevõtte lennuk või helikopter. Ühes kotis on miljoni vaktsiinidoosi materjal. Kui kott üles sulatatakse, siis peab vaktsiin valmima ja taaskülmutatud saama 72 tunni jooksul, vastasel juhul läheb kulla hinnaga materjal raisku. Neisse tehastesse jõuavad ühtlasi eelpool kirjeldatud olulised lipiidid, mille tootmine on omakorda olnud pikk mitmetest etappidest koosnev protsess.

Viaalid pannakse omakorda kastidesse ja külmutatakse kiiresti kraadi juures ning need asuvad teele vaktsineerimispunktide poole. Nende ainetega on tehtud mitmesuguseid keerukaid tegevusi mahtudes, milleks ravimitööstus ei ole varem valmis olnud. Selle vaktsiini valmimisse on panustanud kümned ettevõtted eri riikides, pingutades tavalisest kaugelt enam. Viirus, mis nukleiinhappe inimese rakkudesse viib, tehakse valmis kunstlikes tingimustes kasvatatavate rakkude poolt.

Siiski on ka nende vaktsiinide puhul tegemist suuremahulise ja keeruka rahvusvahelise projektiga. AstraZeneca kirjutab oma kodulehel, et vaktsiini tootmisse on haaratud 25 ettevõtet 15 riigist.

Omavahelist koostööd teevad ka suured ravimihiiud ja tavatingimustes alalised konkurendid. GlaxoSmithKline aitab toota Curevaci vaktsiini.

Rasva kadumise ahel t rahvas

Samamoodi on Bayer seotud koostöö erinevate vormidega. See näitab, et ei üksi ega kahe suure firma koostöös sellist võimekust tagada ei ole lihtne, kaasatakse ikka väga palju erinevaid osapooli. Äri ja globaalne ebavõrdsus Erakordne pingutus ja koostöö on mündi üks pool. Teisalt on maailmas vaktsiinidest jätkuvalt puudus ja paraku on välja kukkunud ikka nii, et vaktsiinid on esialgu rikka maailma lõbu ja vaesemate riikideni hakkavad vaktsiinid alles praegu jõudma ning veel tükk aega ei ole neil loota piisavaid koguseid.

Rahvusvahelise mehhanismi COVAX kaudu, mis on mõeldud just vaesematele riikidele vaktsiinide tagamiseks, on rohkem kui saja riigi vahel esialgu jagatud vaid 38 miljonit vaktsiinidoosi.

Esivanemate ohverdamised Matthias Johann Eisen Inimeseohver. Ohverdamine ja ohvrid.

On kõlanud üleskutsed, et praeguses pandeemia olukorras peaks ravimifirmad oma tehnoloogiat ja teavet jagama, et ettevõtted mujal maailmas saaksid hakata ise vaktsiine oma turule tootma.