Kaalulangus luule

Süsivesikute varu meie kehas on väga väike ning glükoosi näol on tegemist peamise energiaallikaga närvirakkudele ja vere punalibledele, aga ka skeletilihastele, eriti kõrge intensiivsuse korral,» selgitas Tartu ülikooli spordibiokeemia ja toitumisteaduste lektor Luule Medijainen. Jessica ei õpeta üksnes koputamistehnikat, vaid aitab jõuda ka liigse kehakaalu ning madala enesehinnangu algpõhjusteni.

Luule Medijainen: kuidas peaks sportija doseerima süsivesikuid? Lihaskude on suuteline kasutama mõlemaid, ent suure füüsilise Kaalulangus luule ajal tarbitakse kõige efektiivsemalt süsivesikuid.

Süsivesikute varu meie kehas on väga väike ning glükoosi näol on tegemist peamise energiaallikaga närvirakkudele ja vere punalibledele, aga ka skeletilihastele, eriti kõrge intensiivsuse korral,» selgitas Tartu ülikooli spordibiokeemia ja toitumisteaduste lektor Luule Medijainen.

Sellest tulenevalt peaksid sportijate päevasest energiavajadusest katma süsivesikud vähemalt poole või üle selle. Süsivesikute osakaal sportlase toidus peaks olema vähemalt grammi kehakaalu kilogrammi kohta, mis teeb keskmise kehakaaluga inimesele grammi ööpäevas.

Hästi omastatavate süsivesikute allikatena peetakse silmas teraviljatooteid nagu leib, sai, sepik, pudrud, pastatooteid, müsli, helbed, riis, Kaalulangus luule, aga ka kartul ja teised köögiviljad ning paljud puuviljad, ka kuivatatuna.

See tähendab, et rasvade kasutamine energiaallikana on häiritud süsivesikute vähesuse korral. Ja kui toiduga saadakse piisavalt süsivesikuid, pole organismil mõtet «lõhkuda» valkusid, et toota glükoosi aminohapetest,» selgitas Medijainen inimese biokeemia toimimist.

Eeldusel, et ei tarbita rohkem kaloreid, kui kulutatakse, pole ka vähem aktiivsetel inimestel põhjust pidada süsivesikuid kaalutõusu põhjuseks ega kaalulanguse pidurdajaks. Õhtune võileib või moosisai ei ole kurjast juhul, kui see ei ületa päevast energiakulu,» märkis Medijainen, «see võib olla hoopis äärmiselt vajalik taastumise kiirendamiseks.

Seedetraktis imendub verre maksimaalselt 1 gramm süsivesikuid minutis ehk 60 grammi tunnis ning rohkem pole ka pingutuse jooksul mõtet manustada,» lisas Medijanen.

Tartu ülikooli suveülikooli raames toimunud seminari «Toitumis- ja toidulisandite soovitused sportijatele» eesmärk oli sportlastele, treeneritele ja kehakultuuriga tegelejatele tutvustada kaasaegseid seisukohti kehalise töövõime mõjutamiseks toitumise ja toidulisandite kaudu.

Saada oma arvamuslugu.