Minu raskem teekond raseduse ajal, 3. trimester? Füüsiline vaev, vajalike asjade nimekiri ja minu lapsekandmise “teekond”

Mis ema ma olen, kui ma ei suhtle oma lapsega!? Magusat võiks võtta väga väikeses koguses ja eraldi toidukorrana. Väga üksikutel kordadel võis juhtuda, et tühja kõhju veresuhkur oli ühikut üle. Pea tühjendamine tuhandetest laste ja koduga seonduvatest pisiasjadest teostab mõnusa restardi ning õhtul võib mees rõõmuga avastada, et tal on magamistoas uuesti Naine, mitte Neitsi Maarja. Käisin ära ka väga tähtsal kuklavoldi ultraheliuuringul.

Otsustasin siis hoopiski sohki teha ja otsida internetist mingisuguse rasedatele sobiva küsimustiku, millele vastata.

Asi seal maal, et tere, kolmas trimester. Äppide kohaselt on kolmas käes, alates

Eks ma siin-seal natuke kohendasin neid küsimusi ja küsisin ka teilt Instagramis lisa ja siin see postitus nüüd ongi! Kui kaugel rasedus on? Täitsa sellises staadiumis omadega, et mingisugust haiglakotti veel ei paki, aga rasedusnädal algab juba numbriga kolm. Praegu on selline üldiselt omapärane faas, kus ühest küljest tunnen end lõpuks täitsa hästi, aga teisest küljest on ka raske.

Seda viimast just kõige otsesemas mõttes.

Sinu rasedus

Ma olen lähikondlaste seas teada-tuntud selle poolest, et mu kõndimistempo on noh. Ühesõnaga ma kõnnin kiiresti ja aeglaselt kulgemine ajab mind ainult närvi. Aga nüüd ma lihtsalt ei jaksa. Nii kui kiirema liigutuse teen, siis lööb kuskile mingi terav valu VÕI saab võhm koheselt otsa. Olgugi, et ma liigun palju ja igapäevaselt. Kui mul varem kulus Bruno vanemate juurde jalutamiseks umbes kaheksa minutit, siis eile paterdasin oma pardisammul seda teekonda peaaegu 20 minutit.

Täiesti müstika. Isegi Eloise tuhiseb minust mööda.

Samas ei ole mul enam vähimatki iiveldust, ma saan jälle normaalselt magada ja vererõhk vist ka nii väga enam ei trikita.

Ma eeldan, sest aparaadi patareid said tühjaks ja ma pole jupp aega kontrollinud, aga no enesetundest lähtudest julgen öelda, et tundub üsna okei. Millised on suuremad isud? Oleks siis mingid!

Bailamama 9 months Spartas

Praegu on põhiline häda hoopis selles, et pole mingit isu ja võin täis tuubitud külmkapi ees tund aega nõutult seista ja minu raskem teekond raseduse ajal mida süüa teha. Tihtipeale jääbki lõunasöök mul endal kahetsusväärselt vahele, sest mul lihtsalt pole isu. Samas kui ma vaatan oma kõhtu ja tunnetan sellest iga sentimeetri all mingit mügarikku, siis ei jää üle muud kui järeldada, et ega seal toidule vist ruumi enam polegi.

See-eest on mul tekkinud vastupandamatu soov lahendada sudokusid ja panna puslesid kokku. Soovid sa tulevikus veel lapsi? Meie pere jääb neljalapseliseks, mis on absoluutselt ja täiesti piisav. Parim osa selle raseduse juures? Et see ei kesta igavesti? Olgu, see kõlas ka natuke pessimistlikult. Tegelikult ma olen ikka natukenegi aga mitte liialt positiivsemalt meelestatud.

Ma lihtsalt ei ole oma olemuselt see tüpaaž, kes rasedust meeletult naudiks või särama hakkaks või midagi muud. Ma tunnen end raske ja suurena, mul on keeruline iseendaga hakkama saada ja kõik see virr-varr väsitab mind meeletult. Ma üritan küll aeg-ajalt endale meelde tuletada, et mu keha on äge ja kasvatab endas inimest, aga…ma ei tea. See ei tekita minus mingit eufooriat ega muud Kaalulanguse juuste valjalangemise vasimus. Paljud räägivad sellest, kuidas nad naudivad loote liigutusi ja ma ei saa isegi selle klubiga liituda, sest need liigutused teevad vaid üht — haiget.

Ma olen veendunud, et see laps tahab põgeneda ja ta pole hästi mõistnud, kus väljapääs on, nii et ta proovib end läbi kõhunaha välja taguda.

Ja päris ausalt võin lisada, et minu jaoks on see tunne, see tajumine, et KEEGI liigutab minu sees olgugi, et mu oma laps pigem natuke õudne ja suurema tralli korral keeran end lihtsalt nuudelpadjaga kerra, et natukenegi vähem seda mürglit tunda. Ma küll mõtlen lapsele palju, aga ma ei oska temaga rääkida. Pole ühegi raseduse ajal osanud. Ma suhtlen temaga pigem mõtteliselt ja kui trall kisub liiga suureks, siis olen proovinud unelaulu laulda, aga ära väsib sellest küll vaid üks meist kahest… Või tuleb Eloise ja paneb oma käed mu suu peale.

See vist annab edasi info selle kohta, kui imekauni lauluhäälega mind õnnistatud on.

• Minu imeline raske rasedus - Pere ja Kodu
• Tervislikud retseptid kaalulanguse kohta
• 3. trimester? Füüsiline vaev, vajalike asjade nimekiri ja minu lapsekandmise “teekond”
• Vabadusse depreka kastist Anu Hermlin, Tervis Pluss, august Katrin on olnud oma esimese lapsega kodus poolteist aastat.

Ma ausalt ei tea, nii et võtame üleüldisemalt — parim osa on see, et vähemalt seniste andmete põhjal on mu kõhus kasvamas üks igati terve poisslaps. Vot see ongi kõige parem, minu raskem teekond raseduse ajal temaga on kõik korras. Rasedus kui lapse sünnile eelnev periood iseenesest minus vaimustust lihtsalt ei tekita.

MINU TEINE RASEDUS – LAPSEOOTUSE 9 KUUD

Kõige raskem osa selle raseduse juures? Haa, mõtlete, et kas mul on tõesti veel midagi eelmisele jauramisele lisada? On ikka! Minu jaoks on peamiselt kõige raskem see, et mul puudub igasugune kontroll oma keha üle. See nagu ei olekski enam minu oma. Ma ei tunne iseennast ega oma keha. Alustades sellest, et ma ei jaksa enam sama tempoga kõndida ja lõpetades üleüldiselt kehakaaluga. Ma liigun iga päev, ma söön endiselt kindlatel kellaaegadel kui ma suudan üldse süüaei aja endale ma ei tea mida näost sisse ei, ma ei ürita siin väita nagu ma magusat ÜLDSE ei sööksaga sellest hoolimata saan ma ämmaemandalt iga jumala visiit pahandada.

Üle normi-üle normi- kõik on üle normi. Juurdevõetud kaal üleüldiselt, kuuga juurde võetud kaal, emakapõhja kõrgus, beebi ennustatav sünnikaal.

Käesolevast postitusest saab aga lugeda, milline oli minu teine rasedus nädalate ja trimestrite kaupa. See on kasulik lugemine eelkõige nendele, kes on parajasti lapseootel või plaanivad seda. Eesmärk on anda lapseootusest õigemini selle ühest võimalikust variandist otsekohene ülevaade. Muuhulgas saab lugeda ka esimese trimestri meeletu iivelduse, unetuse, rasedusaegse diabeedi, maksahaiguse hepatogestoosi ja sünnituse esilekutsumise seikluste kohta. Eelkõige soovin, et kirjapandu aitaks mõnda sarnases olukorras inimest.

Kõike on palju ja ma tunnen end süüdi, sest see on ju MINU keha, aga ma ei oska reaalselt midagi rohkemat enam teha selle jaoks, et need numbrid oleksid teistsugused. Eile õhtul käisime Brunoga restoranis ja meie vastaslauda sattus istuma just mu ämmaemand. Muigasin omaette mõeldes, kas ta plaanib mu suutäisi lugema hakata. Keskendus siiski rohkem oma veiniklaasile. Igatahes häirib mind meeletult see, et kuigi ma annan endast parima, siis sellest ei piisa ja ma ikkagi paisun ja paisun ja… Igaks juhuks ütlen eraldi ka ära, et rasedusdiabeeti mul pole ja igasugused muud näitajad on ka korras.

Minu imeline raske rasedus

Ju see siis ongi mu eripära. Kas nimi on olemas? Meil OLI nimi. Kuniks me leidsime, et see ei sobi.

Kuidas rasedus kulgeb?

Seejärel tekkis meile kolm varianti, millest ühe mina tahaks välistada, aga millest Bruno kramplikult kinni hoiab. Ülejäänud kaks meeldivad meile mõlemale võrdselt, aga me lihtsalt pole suutelised nende vahel valima. Kahte nime me panna ei taha ja kui need omavahel ühendada, siis tekib nimi, mis kummalegi jällegi ei meeldi. Üks nimi on Eestis populaarsuse osas tõusuteel ja Prantsusmaal pigem tundmatu.

Teine on tundmatu Eestis mingi tark lehekülg ütles, et sellenimelisi on alla viieaga jälle äärmiselt tõusva populaarsusega Prantsusmaal. Mõlemad on lihtsad ja lühikesed ja me…oeh, ei suuda otsustada. Aega veidi on muidugi. Kes saab sünnituse ajal sulle toeks olema? Ikka Bruno, kus tal pääsu.

Mitte, et ta mingit pääsemist oluliselt ka sooviks. Tema jaoks on see kuidagi loomulik, et ta on algusest lõpuni minuga.

Algusest ehk siis sügab mu selga, tõstab üles kui miski maha kukub ma ausalt ei saa enam kummardada ja selle ajaga, mil ma end neljakäpukile panen ja püsti vinnan, saaks ta ise m tõkkejooksu juba võidetudotsib keset ööd Renniet kui kõrvetised ründavad, aitab mõõta kokkutõmmete vahesid, lubab oma kätt nii tugevasti pigistada, et sellest vereringe kaob ja lõikab nabanööri läbi. Kusjuures minu jaoks pole kõik see sugugi iseenesestmõistetav, sest ma ise tahtsin nabanööri esimest korda nähes vist ära minestada.

Kuigi olgu, seal võis rolli mängida ka üleüldine suur verekaotus. Üldplaanis ma igatahes ei näinud vähimatki soovi ise seda katsuda või lõigata või üldse midagi.

Minu nõuanded esmarasedale: mida teha ja mida mitte? - Kirjutaja Getter

Samuti pole ma ise kunagi näinud platsentat ok, pärast Liisu sünnitust vist vilksamisi korraks nägin, aga otsustasin selle koheselt muuta allasurutud mälestuseks samas kui Bruno on huviga näha palunud. Ühesõnaga mõni tunneb end igasuguse meditsiiniasja sees kodusemalt ja mõni teine palvetab verevõtu ajal, et pilti taskusse ei viskaks. Bruno ise muigab muidugi pidevalt selle üle, kuidas ma varvast ära lüües või veel hullem: küünarnukki vastu närvikohta satun täielikku ahastusse ja reageerin nagu keegi oleks vaese varba maha lõiganud, aga sünnitades olen rahulik ja suhtun valusse teisiti.

Ma olen üritanud talle seletada, et minu raskem teekond raseduse ajal taga on äärmiselt lihtne loogika: varba ära löömine ei täida mitte mingisugust eesmärki ja see on lihtsalt nõme.

Sünnitusvalud eksisteerivad, et laps saaks sündida. Seega ühe puhul luban ma endale mõttelisi vandesõnu ja teise puhul tegelen asja olemusega.

Rasedus ja Fitlap vol.1

Ning ei — ma pole omadega nii kaugel, et ma suudaks enda jaoks positiivseks mõtestada seda kui mingi raske purk mulle jalale kukub. Lihtsalt mõttetu kräpp.

• Rasedus ja Fitlap vol.1 - Merli Kuusik - Fitlap
• Honda kaalulangus
• MINU TEINE RASEDUS - LAPSEOOTUSE 9 KUUD
• Otsustasin siis hoopiski sohki teha ja otsida internetist mingisuguse rasedatele sobiva küsimustiku, millele vastata.

Sünnitada terve laps? Muidugi mul on mingid ideed nagu ikka kuidas tahaks, et asi kulgeks, aga ma pole ka niivõrd naiivne uskumaks, et kõik mu plaanide järgi ka läheb. Valmistu parimaks, ole valmis halvimaks või kuidas iganes ka ei öelda, eks. Eks ma tahan ikka taolist sünnitust nagu eelnevad — võimalikult vähe igasugust sekkumist ja medikamente no väljaarvatud need, mida peaks minema vaja kui tegu on esilekutsumisega. Oleks tore ka sel korral pääseda ilma õmblusteta, aga eks paistab.

Muidugi ma olen varem ka mõelnud, et oleks kena veidi hämaram valgus ja mingi muusika, aga elu on näidanud, et kui hetk kätte jõuab, siis on mul täiesti ükskõik kas ja minu raskem teekond raseduse ajal palju valgust, mis taustaks ja kas ruumis on kaks inimest või Olgu, 20 pole siiani veel juhtunud olema, aga ega mul erilist mälestust küll pole sellest, et kes sisse-välja on ruumist voorinud ja palju neid on olnud.

Pille-Riin on aktiivne, mitmekülgne, otsiva loomuga ja uutest ideedest innustuv treener, kes tunneb end kindlalt nii treenerina ujulas kui ka jõusaalis, staadionil või maastikul. Südameasjaks on võtnud Pille-Riin lapseootel naised ja pisipere plaaneerivad naised ning sünnitusjärgse taastumise. Pille-Riini suur soov on naisi aidata, olemaks tervemad, tugevamad ja enesekindlad! Pille-Riin Instagramis treenerpilleriintoomsalu ja sportlik liikumine on olnud lahutamatud lapsepõlvest tänaseni. Olles täna 2 aastase pisipoja ema ja 8 kuud lapseootel, leiab ta alati võimaluse treenida ennast ja motiveerida liikuma teisi.

Kas plaanid sünnitust ka dokumenteerida? Jah, aga ma ei ole veel Kaalulangus 2 paeva kiire kindel kuidas. Ma tean, et ma tahan sünnivlogi, aga häda on selles, et ma tean liiga hästi milline see olema peaks.

Et see poleks liialt graafiline, liialt detailne, aga samas annaks edasi mida ma sel hetkel tunnen. Ma olen päris palju minu raskem teekond raseduse ajal vaadanud ja minu jaoks!

Igatahes olen ma Brunole öelnud, et kuna mulle peamiselt loeb emotsionaalne tugi katsugu keegi mu alaselga masseerida või mingit uhhuutamist mu kõrval teha kokkutõmmete ajal. Ehk siis ma olen talle andnud juhendi filmida kõike, mis tema arvates filmimist väärt siiski aeg-ajalt mõeldes, et võib-olla päris KÕIK ei peaks kaadrisse jääma, aga siinkohal mõtlen ma rohkem filmimiseks valitud nurka ja ma ise siis hiljem kunagi vaatan, et mis peaks mälestuseks jääma ja mis pigem mitte. Võimalik, et monteerin kokku kaks varianti.