Vahelduva paastumise vs vesi paastumise kaalulangus. Kui edukalt õnnestub paastuga kaotatud kilod eemal hoida?

Kui toit polnud kättesaadav, siis paastuti ja pärast saaklooma või mõne muu toiduallika kätte saamist söödi. Seega, keskmise töölkäiva inimese jaoks võiks 12—tunnine öine paast teatava planeerimise ja pingutuse korral üsna jõukohane olla. Kuid enne alustamist läbi viidud uuringute põhjal on isegi see väike arv parem kui null naela, mille enamik inimesi kaotas. Järgnevalt jagan mõningaid ideid, mida võiksid proovida. Smith hoiatas mind, et kaalulangus võtab selle dieedi ajal veidi aega ja ma leidsin, et tal on õigus, nii et see ei ole parim a kiire kõhu-rasva parandus. Alandab kolesterooli Paastu üks positiivseid mõjusid on kolesterooli vähenemine veres.

Kokkuvõte Paastumine kaalulangetamise vahendina Paastu kasutamisel kaalulangetamise meetodina ei ole võib-olla nii pikk ja väärikas ajalugu kui paastumisel laiemalt, kuid sellegi poolest ulatub see tänaseks mitme kümnendi taha. Üks põhjustest võib olla see, et ülekaalulisus ja rasvumine on moodsa aja epideemiad. Ma ei ole isiklikult kohtunud kellegagi, kes oleks üle 40 päeva paastunud. Ka Piiblis mainitud paastumise juhtumid ei ületa oluliselt 40 päeva. Kuid pikim teadaolev dokumenteeritud paast kestis tervelt päeva.

Jah, päeva, mitte tundi, ehk siis üks aasta ja 17 päeva. Kõlab üsna meeleheitliku ettevõtmisena. Tegemist oli 27 aastase mehega, kes langetas selle ajaga arstide järelvalve all kaalu algse kg pealt 82 kg peale. Terve selle perioodi ei söönud ta midagi, lubatud olid ainult kalorivabad joogid ning lisaks vahelduva paastumise vs vesi paastumise kaalulangus ta vastavalt proovide tulemustele ja arstide ettekirjutusele vitamiine ja mineraale.

Vahelduva paastumise vs vesi paastumise kaalulangus paaste meedikute järelvalve all on tehtud veelgi. Näiteks Ameerika Ühendriikide õhujõududes tehtud uuring, kus olid katsealuseks 25 meest.

Enamusel neist oli ülekaalu vähemalt 45 kg ja neil ei olnud varasemalt õnnestunud teiste meetoditega kaalu langetada. Esimestel päevadel toimunud kiire kaalulangus tuli peamiselt vee arvelt ja 9 katsealust katkestas, kuid need, kes jätkasid, kaotasid peale paari nädalat paastumist keskmiselt 0,5 kg rasva päevas.

Teema: Vahelduv-paast

Kõlab ju päris julgustavalt. Ja lisaks kaalukaotusele kaasneb paastumisega teisigi positiivseid aspekte. Paastumine tõstab motivatsiooni elustiili muutmiseks Paastumine võib olla hea motivatsiooni allikas lootuse kaotanud ülekaalulistele. Näiteks raporteerisid ühes uuringus ülekaalulised katsealused peale esimest paari paastupäeva head enesetunnet ning varem lootusetuna tundunud ülesanne, vabaneda ülekaalust, tundus jälle realistlik.

Nimetatud uuringus osales 50 inimest, paastu pikkused varieerusid päevani ja keskmine kaalulangus oli neil 1 kg päevas.

Lisaks veele tarvitasid nad ka polüvitamiine. Näljatunne kaob, pea on selge ja energiatase tõuseb Kuigi paastu alguses võib tõusta ärrituvussuureneda näljatunne, tähelepanu hajuda ning meeleolu ning töövõime langeda, siis ka nii lühikese, kui tunnise paastuga, kaasneb lisaks negatiivsetele emotsioonidele, ka mitmeid positiivseid kogemusi. Näiteks suurenenud saavutustunne, tasu, uhkus ja kontroll.

Intermittent Fasting

Peale kolmandat paastupäeva väheneb oluliselt ka näljatunne, mis teeb paastumise lihtsamakskui madala kalorsusega dieedile kindlaks jäämine.

Mitmed kontrollitud uuringud kinnitavad paastumise ja taimetoidu kasulikku mõju reumatoidartriidile. Kalorite piiramine ja vahelduvpaastumine on seotud enamiku krooniliste degeneratiivsete ja krooniliste põletikuliste haiguste aeglustumise või ennetamisega.

Kuidas proovida vahelduvat paastumist Mis on vahelduv paastumine - ja kas see toimib?

Vahelduvpaast võib olla kasulik ka keemiaravi ajal. Erinevad paastumisega seotud mehhanismid viitavad selle potentsiaalsele tervist edendavale toimele, näiteks neurotroofsete tegurite suurenenud tootmine, mitokondriaalse oksüdatiivse stressi vähenemine, vananemisega seotud signaalide üldine vähenemine ja autofaagia soodustamine. Kui edukalt õnnestub paastuga kaotatud kilod eemal hoida? Sõltub, mida-millega võrrelda. Kui vaadata üksikute paastu-uuringute tulemusisiis võiks arvata, et paastumine ei kõlba kaalu langetamiseks üldse.

Erinevad paastumisviisid 24 tundi paastu x nädalas 24 tundi järjestikust paastumist nädalas korda, millele järgneb tavapärane toitumine. Eelistatavalt tuleks paastuda kõige kiiremal ja tegusamal päeval, mil söömiseks aja leidmine on niigi raskendatud. Paastumise ajal on ka aju töövõime ning produktiivsus maksimaalne. Planeerimise mõttes kõige lihtsam viis, kuna paastumist rakendatakse vaid korda nädalas.

Praktiliselt kõik osalejad saavutavad loetud kuudega endise kaalu. Kuid on ka paremaid tulemusi. Samas kui võtta võrdlusgrupiks madala kalorsusega dieet, siis paistavad paastumise pikaajalised tulemused päris heas valguses. Uuringuskus võrreldi pikaajaliselt paastujaid ja tavapäraselt, kalorite piiramisega, kaalu langetajaid, olid seitsmendal aastal kõik traditsioonilise kaalulangetamise grupi liikmed kas tagasi algkaalus või selle ületanud.

Paastujate grupis saavutas selleks ajaks oma algse kaalu kõigest üks kümnest osalejast.

  • Kohandatud rasva kadu Richmond
  • Kokkuvõte Paastumine kaalulangetamise vahendina Paastu kasutamisel kaalulangetamise meetodina ei ole võib-olla nii pikk ja väärikas ajalugu kui paastumisel laiemalt, kuid sellegi poolest ulatub see tänaseks mitme kümnendi taha.
  • Vahelduva paastumise vs vesi paastumise kaalulangus
  • Jala treening rasva kadu
  • Mis on intermittent fasting ehk vahelduv paastumine? - SIIM MESIPUU
  • Minu tulemused pärast päevast vahelduvat paastumist Söö seda, mitte seda! - Kaalukaotus
  • Soovitan ka seda 8-tunnist akent.

Enamus pikemaid uuringuid jälgib katsealuseid kuud, kuidas aga on seis 9 aasta pärast? Üks pikimaid kaalulangetamise uuringuidkus ka paastumist servapidi uuriti, kestis just 9 aastat.

vahelduva paastumise vs vesi paastumise kaalulangus

Selles uuringus kaotasid paastujad küll kõige rohkem kaalu, kuid olid tagasi esialgses kaalus peale seitset aastat. Vähemalt need, kes ei muutnud oma toitumisharjumusi.

Need, kes läksid kohe üle tervislikumale, taimedel põhinevale terviktoidule, tegid suurema tõenäosusega püsivaid muutusi toitumises ning olid seitse aastat hiljem keskmiselt kergemad, kui alustades.

Uurijad toovad välja, et kõige kehvemini läks neil patsientidel, kes olid juba lapsepõlvest saadik rasvunud. Neil oli kõige raskem normaalkaalu saavutada ja hiljem kaotatud kilosid eemal hoida.

11 kasu ja 7 paastu ohtu kaalulanguse korral

Samas paljud patsiendid tunnistasid, et ka see ajutine kaalulangus oli pingutust väärt. Neil paranes tervis, tõusis elukvaliteet, nad leidsid uuesti tööd ja sissetulekud suurenesid.

  • Slimming Dali
  • Samuti võid mõelda, et mida see sulle annab?
  • Kuidas eemaldada reie rasv
  • Kuidas pingutada oma nagu parast kaalulangust
  • Intermittent Fasting - Paljas Porgand
  • Vahelduvpaast. Kaota üleliigseid kilosid magades - Terve Elu Keskus
  • Õhtusöök

Ehk siis, kui toitumisharjumusi ei muuda, tulevad ka paastumisega kaotatud kilod ikkagi tagasi. Need vähesed, kes aga muudavad oma toitumist tervislikumaks, saavutavad püsiva kaalulanguse. Tee mõlemat — paastu ja muuda toitumist vahelduva paastumise vs vesi paastumise kaalulangus Et kui kaotaks paastuga kiiresti kilosid ja läheks edasi tervislikuma toidu peale?

See annaks kiirema stardi ja tõstaks motivatsiooni tervislikumaid valikuid teha? Probleem on selles, et paastuga kaotatud kilod on suuresti illusioon. Nädal või paar paastudes kaotad küll rohkem kilosid, kuid vähem keha rasvavarusid, kui traditsioonilisemate kaalulangetamise meetoditega.

Süües rohkem kaloreid võrreldes paastumisegakaotad rohkem rasva. Vähem kui pool esimese nädala-kahega paastumise käigus kaotatud kilodes tuleb rasvavarudest.

Päevane kaalukaotus grammides Selleks, et täpsemalt uurida paastumise ja kalorite piiramise mõju keha koostisele, pandi üheksa rasvunud katsealust 37 päevaks kontrollitud keskkonda. Uuringu käigus jälgiti kehakaalu, keha veesisaldust, lihaste ja rasvkoe kaalu ning lämmastiku tasakaalu.

vahelduva paastumise vs vesi paastumise kaalulangus

Kui vaadata katsealuste kaalu, siis ei ole võitjas kahtlust. Kaal langes kõige kiiremini paastumise ajal. Nii see paastuaegne kiire langus ja paastujärgne kaalutõus olid mõlemad seotud keha veesisalduse muutusega.

vahelduva paastumise vs vesi paastumise kaalulangus

Nimelt langeb paastumise ajal keha veesisaldus järsult. Selle pärast ei tohi paastumise ajal tarvitada diureetikume.

Kui vaatame keha koostist lähemalt, siis avaneb hoopis teistsugune pilt vt joonist.

vahelduva paastumise vs vesi paastumise kaalulangus

Isegi kui kahekordistame paastudes kaotatud rasvakilod, on seda kokkuvõttes vähem, kui kaotaksime lihtsalt kaloreid piirates. Paastuga terveks? Mis on ohutu? Nüüd võib sul tekkida õigustatud küsimus, et kuidas siis eespool mainitud uuringutes rasvunud inimesed paastuga terveks said ja normaalkaalu jõudsid.

Proovisin vahelduvat paastu 10 päeva ja see juhtuski

Tõsi, peale kolmandat nädalat paastumist hakkab rasvunud inimestel rasvapõletus ületama lihaskadu, kuid kas see on ikka turvaline viis üleliigsest rasvast vabaneda? Pikema paastumise eestkõnelejad kiidavad paastumisega kaasnevaid puhastusprotsesse, samas tuleb tõdeda, et selle puhastuse käigus kaotab keha ka vajalikke vitamiine ja mineraale. Nagu nägime, võivad piisavalt rasvunud inimesed paastuda kuni päeva, kuid keegi ei suuda nii kaua ilma vitamiinideta olla.

Näiteks võib skorbuut olla diagnoositav juba peale nelja nädalat ilma C vitamiinita.

Või siis beriberi, vana haigus, mis tekkib B1 vitamiini puudusest ja võib paastu ajal tekkida veel lühema ajaga, kui skorbuut. Ja kord juba diagnoositud, võib põhjustada ajukahjustust juba loetud päevadegamis võib olla pöördumatu. Ilma toidulisanditeta võib pikem paast kergesti lõppeda halvatusekooma või surmaga.

vahelduva paastumise vs vesi paastumise kaalulangus

Kuid toitaine puudus pole ainus paastumisega kaasnev oht. Nagu juba mainitud, kaasneb paastumisega kehas veetaseme langus. On esinenud juhtumeid, kus diureetikume tarvitanud paastuja suri südamerikke tagajärjel.

Pikema paastumise ajal saab kannatada lihaskude. Levinud arvamuse kohaselt see südamelihast ei mõjuta, kuid selles on alust kahelda. Nagu eelnevast poleks veel küll. Tuleb välja, et pika paastumise juures on kõige ohtlikum koht paastu lõpetamine. Paastumise ajal kaotab keha ka olulisi toitaineid, milleks on muuhulgas ka ainevahetuses olulised tiamiin vitamiin B1 ja fosfor. Juba peale viie päevast paastu on ohtet nende oluliste toitainete tase on liiga madal ja kohe tavatoidule naasmine võib halvasti lõppeda.

Mis on vahelduv paastumine - ja kas see toimib?

Paastu järgsesse taastumisperioodi tuleb suhtuda väga tõsiselt. Kui juba paastumisega seotud ohtudest rääkida, siis ei saa mainimata jätta ka kes ei tohiks paastuda. Maksa või neerukahjustusega inimesed, porfüüria ning kontrollimatu kilpnäärme ületalituse all kannatajad ning loomulikult rasedad ja rinnaga toitvad naised.

Tänapäeval on arsti järelvalve all paastumine muutunud palju ohutumaks. On olemas korralikud Keto kiiruse kaalulangus taastumise protseduurid, söömise eeskirjad ja osatakse ohumärke tähele panna.

Pikem, kui tunnine paast, eriti aga pikem kui 3 päevane, võiks toimuda arsti järelvalve all, sest ise ei pruugi sa osata kõiki ohumärke märgata või õigesti tõlgendada. Näiteks sinu neerud lähevad paastu ajal naatriumi-kokkuhoiu režiimilekuid kui see peaks mingil põhjusel ebaõnnestuma, võib sul kiiresti tekkida elektrolüütide anomaalia, millest annavad märku vaid väsimus ja pearinglus, mida ei pruugi tähele panna enne, kui on juba liiga hilja. Kokkuvõtteks, paastuda või mitte paastuda?

Veepaastud võib pikkuse järgi jagada erinevatesse kategooriatesse. Alla ööpäeva kestvad paastud, nt vahelduvpaastumise vormid, kus paastutakse regulaarselt tundi ööpäevas.

Üle 21 päevased paastud. Normaalkaalus inimesele juba päris ohtlik. Rasvunud patsientidele ainult kontrollitud keskkonnas ja meditsiinilise järelvalve all. Minu isiklik soovitus on, et kui paastuda, siis valida vahelduvpaastumine korda nädalas, kus öise paastu pikkus on tundi.

Mis on intermittent fasting ehk vahelduv paastumine?

See aitab kaalu kontrolli all hoida läbi selle, et sööd pidevalt natuke vähem kaloreid ning ainevahetust reguleerivad hormoonid, töötavad paremini. Kuigi pikemate paastumistega kaasneb ka rida positiivseid külgi, kaasneb nendega ka omajagi ohte ning kaalulangetamise kasutegur on küsitav. Igal juhul tasub enne pikema paastu ettevõtmist ennast teemaga kurssi viia ning oma arstiga konsulteerida.