Rasva poletamine lahing koied

Madli Rostok Pääle andamite mõisale olnud kombeks ka vahimehele selle eest, et ta käinud käsku andmas, anda igaks jõuluks 2 vorsti ja kann õlut. Sääl olnud väga lahjad põllud, aga pole saadud nuriseda, sest talud anti ikkagi asemele. Igal juhul oleksid need hoole ja armastusega ning ammuseid tarkusi kasutades meisterdatud reliikviad ehteks igale kollektsioonile. Kuna kooliõpetajad on enamasti ainult mõned aastad kohalistes koolides töötanud, siis nad ka ei tea, kuhu materjal jäänud. Ann Kanarbik Juustest tutistamine olnud harilik Mats Viljandi Iga laps, kes laua ette lugema läks, pidanud Halleril ümber põlve kinni hakkama.

Meister Harald Kirsi käe all Viljandis valminud suuskadel tuhisesid kunagi kõik Eesti tipud Vasakult teine on Harald Kirss, paremalt teisena seisab kuulus suusamees Johannes Koovit, kes sõitis koos kaaslastega Meister Harald Kirsi käe all valminud lumelaudu kasutas kogu Eesti tolleaegne suusaparemik. Kui palju suusapaare Viljandis valmis teha jõuti, pole täpselt teada.

Igal juhul oleksid need hoole ja armastusega ning ammuseid tarkusi kasutades meisterdatud reliikviad ehteks igale kollektsioonile.

Forget LDL - Focus on Remnant Cholesterol - mothercare.ee

Üks paar nimetatud haruldusi asub Tääksi spordimaja seinal aukohal. Sealse spordiklubi juhil Toomas Aavasalul löövad silmad särama, kui ta korralikult viimistletud ning ikka veel Rasva poletamine lahing koied tõrva järele lõhnavad spordivahendid pildistamise tarbeks korraks seinalt maha võtab.

Masstoodanguna valminud moodsad plastsuusad on kahtlemata kergemad, kiiremad ja mugavamad, kuid tõsist isiklikku sidet omanikul nendega vaevalt tekib. Sootuks teine asi on käsitööna valminud, täpipealt õigel talvekuul sobiva kuufaasi ajal langetatud puust meisterdatud suusad, millesse on põletatud meistrimärk.

Pilk, millega Aavasalu reliikviat hellitab, kõneleb enda eest ise. Määrdeks oli vanasti heeringarasv Ehkki pole kahtlust, et Eestis kui põliselt lumises piirkonnas on suuski tuntud juba sadu, võib-olla koguni tuhandeid aastaid, hakati neid sportimiseks kasutama vähem kui sajand tagasi. Enne seda olid need praktilistel eestlastel mõeldud looduses liikumiseks, jahiretkel käimiseks ja metsas töötamiseks.

Esimesed Eesti suusavõistlused korraldati Tartus aastal Osalejad Rasva poletamine lahing koied massiivseid ligi kolme meetri pikkusi suuski, sestap pole midagi imestada, et tollal vaadati kummaliselt keppidega vehkides lumes puhkijaid umbes samasuguste leebelt kaasatundvate pilkudega kui kümmekond aastat tagasi esimesi kepikõndijaid. Siis puhkes Esimene maailmasõda ning seejärel algas Vabadussõda.

Raamatust «Viljandimaa spordiloost kuni aastani » võib lugeda, et suusaspordi kandepind oli Talispordialadest domineerisid jääpall ja kiiruisutamine. Tõsi küll: ajakirjandus püüdis vahel siiski jagada kasulikke näpunäiteid ka suusasõpradele.

Neid õpetati näiteks suuski määrima: «Vanasti tarvitati määrimiseks heeringa rasva, siis veel soola ja rasva, kuid need määrded ei vasta nõuetele ja kuluvad ruttu päält ära.

Maalinnad.

Hääd, lume kohaselt määritud suusad on paremaks lõbuks suusarajal. Siinsel järvel korraldati isegi Eesti meistrivõistlusi. Selleks otstarbeks mõõdeti lumega kaetud jääle köie abil viie kilomeetri pikkune ring. Talispordist kõneldes ei tasu unustada ka seda, et Eesti suusahüpped said alguse just Viljandis, kuhu rajati hüppemägi, ehkki õiget mäge ja hüppeid polnud siin keegi tõtt-öelda näinudki. Vahemaad mõõdeti vankriaisa abil, aga peamine oli see, et tahtmist jätkus. Rada oli niisiis tugevasti sisse sõidetud ning nõnda läks Kuldsete kätega mees Kursusi juhendasid kogenud soome meistrid, kelle õpetus jättis Harald Kirsile sügava mulje.

Koju naastes ei raisanud ta pikalt aega, vaid asutas isa abiga suusatöökoja, mis paiknes esialgu Leola tänavas tema õele kuuluva hoone keldrikorrusel.

Rasva poletamine lahing koied

Samal ajal hakkas ta ehitama kõrvalkrundile oma elumaja, et töökoda sinna Harald Kirsi elukäik oli üsna ebatavaline.

Haraldi lapsepõlv mööduski kauges Vologdas. Seal käis ta koolis ning elas üle oktoobrirevolutsiooni. Hinge sees hoidmiseks valmistas pereisa välgumihkleid ja käis neid külades müümas. Nälg oli karm ja toit kullahinnas. Puud 16 kilo — toimetus rukkijahu oli näiteks sama palju väärt kui daami karakullkasukas. Kodumaale naastes mõistis Harald küll eesti keelt kõnelda, kuid kirjutada oskas ainult vene keeles.

Emakeeles kirjutama õppis esiotsa ehitustel töötanud mees alles täiskasvanuna. Harald Kirss oli kõva sportlane: kuulus suusatamises maakonna koondisesse ning mängis peale selle tollal väga populaarset jääpalli. A-klassi ei jõudnud heade eeldustega mees lihtsal, kuid paradoksaal­sel põhjusel: ajal, mil teised sõitsid suuskadega, vihtus tema neid kodus valmistada.

See sai talle elukutseks. Poeg Toomas asus töökojas isale appi juba päris varases nooruses. Tema ülesanne oli valmistada kepirõngaid. Kepid tegi vanaisa bambusest, aga sõja ajal läks käiku kodumaine puit.

Tegu oli puhtalt perefirmaga, kuhu talvisel tipphooajal palgati juurde paar abilist. Suusad valmistati, lähtudes tellija soovist ja pikkusest.

Rasva poletamine lahing koied

Kui vaja, tehti ka tillukesi lastesuuski. Keedetud suusad Suuskade valmistamiseks kasutati peamiselt kaske.

Rahvatraditsioon Rapla kihelkonnast, kogutud 1930. aasta suvel

Puude mahasaagimise aega jälgiti väga hoolikalt. Mahl ei tohtinud liikuda ning mõistagi ei jäetud kahe silma vahele kuufaase.

Rasva poletamine lahing koied

Peale kase kasutati saare- ja vahtrapuitu, millest sai teha slaalomi- ja hüppesuuski. Slaalomisuusale kinnitati veel spetsiaalsed teraskandid. Metsast toodud puud kuivasid terve suve.

Video Meditsiin: FIFA 19 FUT CHAMPIONS RAGE LIVE!! (16-1) (Mai 2021).

Suusatsehhis oli kaks puutöömasinat: ühe abil valmis toorik, mida tuli hiljem höövelpingil käsitsi viimistleda. Siis läksid käiku vana hea höövel, peitel ja liivapaber. Esmalt tehti valmis sirge toorik. See rändas otsejoones keeva tõrva vanni. Sealt välja võetud keedetud suusk tõmmati pakule, kus sai endale nina ja keskosa painde. Töötsükkel lõppes lakkimisega. Suusasidemed ja rauad tegi valmis plekkseppmeister. Suusad ei olnud muidugi ühe hinnaga ning kokkuleppeid sõlmiti mitmesuguseid.

Jõukas inimene maksis rohkem, lisab Toomas Kirss lõbusalt. Rasketel aegadel kehtis naturaalmajanduse põhimõte: maalt tulnud ostjad tasusid kauba eest vilja, jahu ja muu toidukraamiga. Lihtne ja tõhus Laias laastus valmistati Viljandis kahte sorti suuski: võistlemiseks mõeldud olid kitsamad ja voolujoonelisemad.

Märgatavalt laiemad olid ette nähtud maarahvale, kes ei saanud lumele minnes enamasti arvestada, et mõni lahke Kaalulangus Mass General oleks jäljed kenasti ette sõitnud.

Mis pidas vastu, läks kasutusse. Harald Kirsi töötoast kujunes talisportlastele omamoodi klubi. Seal remonditi suuski ja valmistuti võistlusteks.

Ukse eest algav rada viis otsejoones lossimägedesse.

Meister Harald Kirsi käe all Viljandis valminud suuskadel tuhisesid kunagi kõik Eesti tipud

On teada, et Viljandis tegutses samal perioodil ja huvitaval kombel ka samas tänavas veel Parika-nimeline suusameister. Tema toodang nii kuulsaks ei saanud, sestap spetsialiseeruski ta varsti õppesuuskade tegemisele. Harald Kirsi töökoda jätkas tegutsemist Teise maailmasõja puhkemiseni. Hiljem mobiliseeriti meister Saksa sõjaväkke ning suusavalmistamine jäi seisma.

Pärast sõda natsionaliseeris uus võim töötoa ning sinna kolis spordiselts Spartak, kus Harald meistrina edasi tegutses. Täispuidust valmistatud suusad kadusid pikkamisi käibelt. Hinnatud meistrit meelitati Tallinna, kuid ta ei soovinud Viljandist lahkuda. Harald Kirss suri oma kodulinnas Ilusad ja praktilised Toomas Kirss on mõistagi isa tehtud suuskadega sõitnud.

Rasva poletamine lahing koied

Tagantjärele arvab ta, et rasked nood ju olid, aga asja ajasid ära. Kui palju Harald Kirsi kaubamärki kandvaid suuski võiks alles olla, ei oska keegi öelda. Üks paar kuulsaid suuski on nüüd Tääksi spordimajas. Toomas Aavasalu leidis need pooljuhuslikult. Kaheksakümneaastast suuska käes keerutades meenutab ta, et paljud Vene suusad läksid seistes iseenesest sirgu nagu pütilauad.

Vähe sellest et Kirsi omad olid vastupidavad ja praktilised, nägid need head välja. Näevad muide seniajani. Sellised on iga muuseumi ehe!

Rasva poletamine lahing koied

Usun, et kui raatsiks need alla panna, läheksid nad ka nüüd väga hästi. Kindel koht ajaloos Suusatamise algusaastail kodustes tisleritubades tehtud varustuse kõrvale hakati Tartus asunud Balti spordiriistade vabrikus esialgu tööstuslikult valmistama matkasuuski.

Pärnu metsakombinaat võttis tootmisse rahvasuusad ja kepid ning Dünamo suusavabrik asus tegema hüppe- slaalomi- ja murdmaasuuski.

1. Lahingköied

Dünamost tulid ka esimesed plastpõhjaga suusad, mida esiotsa keegi määrida ei osanud ning mis seetõttu libisesid vahel tagasi isegi paremini kui edasi. Päris kindlasti ei ole Eesti suusaspordi loos võimalik alahinnata Harald Kirsi ja teiste temataoliste meistrite toodangut, mis on pakkunud nii sõidu- kui võidurõõmu. Selle üle on aegade jooksul küll arutletud, kuid täit selgust pole saadud.

Kindel on üks: suuski tundsid eestlased nagu meie põhjanaabridki ilmselt juba sadu aastaid tagasi. Toona täitsid need sootuks teist otstarvet: olid mõeldud Rasva poletamine lahing koied looduses liikumiseks, jahiretkel käimiseks ja metsas töötamiseks kui sportimiseks.

Spordialana on suusatamine Eestis võrdlemisi noor. Uisusport muutus tänu saksa rahvusest linnakodanikele eestlastegi seas populaarseks XIX sajandi viimasel veerandil. Ajal, mil Eesti kiiruisutajad osalesid juba Euroopa meistrivõistlustel, ei tuntud suusatamist ikka veel spordialana, aga teisiti ei olnud see ka mujal maailmas. Alles XIX sajandi viimasel kümnendil sündis Euroopas suusasport.

Seda on küll nimetatud ka taassünniks: peaaegu täielikult unustusse vajunud muistne spordiala hakkas taas levima Soomes, Norras, Rootsis ja Saksamaal ning jõudis ka Eestisse. Esialgu Rasva poletamine lahing koied keppidega vehkivad suusatajad kõrvaltvaatajatele nalja, kuid tasapisi võttis üha enam inimesi selle ala omaks. Allikas: suusaliit.