Kahjum kaal 1 kuu,

Finantseerimisetegevustelt oli raha väljavool jätkuvatelt tegevustelt Krediidiasutus ja tema konsolideerimisgrupp peavad varade arvestamisel ja nende riskiga kaalumisel lähtuma käesoleva juhendi lisa tabelist 1 «Varad». Need lepingud kajastatakse selles riskikategoorias I -- IV , kuhu lähtudes varade riskiklassifikatsiooni kuuluks ostetud väärtpaber või muu vara. Väärtpaberite nimiväärtusest või ostuhinnast maksmata osale määratakse tehingu teise poole krediidiriski kaal lähtudes sellest, kuhu varade riskiklassifikatsiooni alusel kuuluks väärtpaberi emitent; 7 muud käesoleva lõike punktides 1 kuni 6 loetletud tehingutega sarnased tehingud.

Need reeglid ei kehti optsioonipreemiate, futuuride alusvara hinna ega alusvarale vastava indeksi suhtes. Tururisk 19 Tururisk koosneb kauplemisportfelliga seotud intressipositsiooni, aktsiapositsiooni ja valuutariskist. Vabastamistingimused 20 Krediidiasutused võivad vastavalt allpool toodud vabastamistingimustele taotleda Eesti Pangalt nõusolekut vabastada neid kohustusest arvutada kapitalinõuet kauplemisportfelliga seotud intressipositsiooni ja aktsiapositsiooni riski, ülekande- ja krediidiriski katmiseks vastavalt käesoleva juhendi I osa II, III ja IV peatükile.

Sellise nõusoleku saamisel lülitatakse need kirjed riskiga kaalutud vara ja bilansiväliste kohustuste hulka.

Kui kauplemisportfelli väärtus ületab ühte või mõlemat eelnevalt mainitud limiiti vabastamistingimusttuleb Eesti Panga pangainspektsiooni sellest viivitamata teavitada ning kapitalinõude arvutamisel lähtuda käesolevast juhendist.

EKP aasta finantsaruanne

Kõigi kauplemisportfelli positsioonide absoluutväärtused summeeritakse. Kapitalinõuded konsolideerimisgrupile 24 Kui krediidiasutus on konsolideerimisgrupi emaettevõtja, siis arvutatakse kapitalinõue nii krediidiasutusele kui konsolideerimisgrupile.

Eesti Panga pangainspektsioonil on õigus kontrollida hindamismudeli olemasolu ja selle efektiivsust ning vajadusel nõuda paranduste tegemist.

• Lisa 1.

Krediidiasutused peavad kasutama seiresüsteeme, mis võimaldavad neil pidevalt jälgida tuletisinstrumentidega seotud riske. Tuletisinstrumentidest tulenevatele riskidele peavad krediidiasutused kehtestama sisemised piirangud ja enne nende muutmist esitama planeeritavate muudatuste kohta üksikasjalise informatsiooni Eesti Panga pangainspektsioonile.

Uute tuletisinstrumentide turule toomine on lubatud vaid Eesti Panga pangainspektsiooni nõusolekul.

Sisekontrollisüsteemid 27 Riskide mõõtmiseks peab kasutama selliseid vahendeid ja aruandlust, mis võimaldavad juhtkonnal olemasolevaid positsioone pidevalt jälgida. Krediidiasutuste ja nende konsolideerimisgruppide sisekontrollisüsteemid, administratiivsed ja raamatupidamise protseduurid peavad piisava täpsusega võimaldama leida kauplemisportfelli väärtuse suhet koguvara ja bilansiväliste kohustuste kogusummasse ning tagama tegevuse vastavuse käesoleva juhendi nõuetele.

Sisemiste mudelite kasutamine kapitalinõude arvutamisel tururiski katmiseks 28 Krediidiasutus peab taotlema Eesti Panga pangainspektsiooni luba selleks, et kasutada oma mudelit tururiski katmiseks vajalike omavahendite arvutamiseks. Aruandluse sagedus ja tähtaeg 29 Kapitali adekvaatsuse aruande aruandeperioodiks on soolo baasil kuu ja konsolideeritud baasil kvartal.

Krediidiasutused peavad Eesti Pangale esitama kapitali adekvaatsuse aruande soolo baasil aruandeperioodile järgneva kuu 5. Andmete täpsus 30 Summad esitatakse aruannetes tuhandetes Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni.

Investeerimisühingu usaldatavusnormatiivid, nende arvutamise ning aruandluse kord

Valuuta peab olema konverteeritud Eesti kroonidesse aruandeperioodi viimase pangapäeva Eesti Panga kursi alusel. II peatükk.

wie man jemanden effektiv beeinflusst und überzeugt - Kommunikationsfähigkeit

Krediidirisk 1 Krediidiriski arvutamisel tuleb arvesse võtta koguvara ja bilansivälised kohustused. Kauplemisportfelli kuuluvad krediidiriskiga seotud instrumendid kajastatakse varade või bilansiväliste kohustuste all. Vara 2 Vara on jagatud nelja riskikategooriasse sõltuvalt tehingu teisest osapoolest või vara liigist.

Investeerimisühingu usaldatavusnormatiivid, nende arvutamise ning aruandluse kord – Riigi Teataja

Krediidiasutus ja tema konsolideerimisgrupp peavad varade arvestamisel ja nende riskiga kaalumisel lähtuma käesoleva juhendi lisa tabelist 1 «Varad». Juhul kui nõue on tagatud sellise garantii või pandiga, mis kuulub kategooriatesse I III ja kui nõude teise osapoole järgi määratud risk on kõrgem garantii või pandi riskist, määratakse riskikategooria vastavalt sellele, millisesse kategooriasse lähtuvalt varade riski klassifikatsioonist garantii või pant kuuluks.

Kui nõue on osaliselt garanteeritud või muul viisil osaliselt tagatud, näidatakse selles kategoorias, kuhu lähtuvalt riski klassifikatsioonist kuuluks garantii või tagatis, vaid tagatud laenuosa. Tagamata laenuosa kajastatakse selles kategoorias, kuhu lähtuvalt riski klassifikatsioonist kuuluks teine osapool.

Täielikult või osaliselt pandiga tagatud nõude kaalumisel võib rakendada pandi kuuluvusele vastavat riskikategooriat ainult juhul, kui nõude tagatus pandiga on lepinguliselt fikseeritud ja aruandval krediidiasutusel on võlgniku pankrotistumisel eesõigusnõue v.

Kui tehingud väärtpaberitega on rahvusvahelised ja makse või ülekande teostamisest on möödunud üle ühe päeva, arvutatakse kapitalinõue krediidiriski katmiseks alustades maksele või ülekandele järgnenud päevast. Kodumaiste tehingute puhul tuleb kapitalinõue leida makse või ülekande tegemise päevast arvates.

Search Results

Riskiga kaalutud vara reguleerimata ülekandest leitakse saada oleva summa korrutamisel riskikaaluga, mis tuleneb riskikategooriast, kuhu lähtuvalt riski klassifikatsioonist kuuluks teine osapool.

Sularaha ja selle ekvivalendid.

Siia kuuluvad ka väärismetallid kuld, hõbe, plaatina ja pallaadium maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes. Nõuded A-tsooni riikide keskvalitsustele ja keskpankadele ning nende poolt täielikult garanteeritud nõuded. Nõuded Euroopa Liidule ning Euroopa Liidu poolt täielikult garanteeritud nõuded.

Nõuded B-tsooni riikide keskvalitsustele ja keskpankadele ning nende poolt täielikult garanteeritud nõuded, mis on fikseeritud laenuvõtja riigi rahvuslikus valuutas. B-tsooni riikide hulka kuuluvad kõik riigid, mis ei ole A-tsooni riigid.

• Nordic Fibreboard AS IV kvartali ja 12 kuu
• Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid – Riigi Teataja
• Pärnu Riverside Development: kinnisvarahaldus

Nõuded, mis on tagatud A-tsooni riikide keskvalitsuste või keskpankade või Euroopa Liidu poolt emiteeritud väärtpaberite, aruandvas krediidiasutuses hoiustatud laenusertifikaatide või muude hoiustega.

Nõuded Eesti keskvalitsusele ja keskpangale, samuti nende poolt täielikult garanteeritud nõuded või nende poolt emiteeritud väärtpaberitega tagatud nõuded. IV riskikategooria varad 1 IV riskikategooriasse kuuluvad järgmised varad: 1 nõuded Eesti Vabariigi poolt asutatud käesoleva määruse §-s 20 loetlemata juriidilistele isikutele; 2 Eesti Vabariigi erastamisväärtpaberid; 3 nõuded B-tsooni krediidiasutustele, mille järelejäänud tähtaeg on üle ühe aasta; 4 nõuded B-tsooni riikide keskvalitsustele ja keskpankadele, välja arvatud I riskikategooriasse kuuluvad nõuded; 5 nõuded B-tsooni riikide regionaalvalitsustele ja kohalikele omavalitsustele; 6 aktsiad, osad ja muud teiste krediidi- ja finantseerimisasutuste omavahendite koosseisu kuuluvad nõuded, mida pole maha arvatud aruandva investeerimisühingu omavahendite arvutamisel; 7 nõuded erasektorile, mis ei kuulu riskikategooriatesse I—III; 8 materiaalne vara; 9 kõik muu vara, mis ei kuulu riskikategooriatesse I—III ja mida pole maha arvatud aruandva investeerimisühingu omavahendite arvutamisel.

Krediidiriskiga kaalutud bilansivälised tehingud 1 Bilansivälised tehingud jagatakse kahte gruppi lähtudes nendega seotud krediidiriskist: 1 I grupp, kuhu kuuluvad bilansivälised kohustused, mille krediidirisk on võrdne lepingu või tehingu koguväärtusega; 2 II grupp, kuhu kuuluvad tuletisväärtpaberid, mille krediidiriski suurus sõltub lepingu või tehingu tähtajast ja lepingu või tehingu aluseks oleva intressimäära, valuutakursi ning väärtpaberi, väärismetalli või kauba hinna kõikumisest.

Bilansiväliste tehingute I grupp 1 I grupi bilansivälised tehingud jagatakse nelja riskikategooriasse ning neile rakendatakse käesoleva määruse §-des 24 kuni 27 sätestatud riskikaale. Tehingu teise poole krediidiriski kaal määratakse vastavalt käesoleva määruse §-des 18 kuni 21 sätestatud varade riskiklassifikatsioonile.

Täisriskiga I grupi bilansivälised tehingud 1 Täisriskiga I grupi bilansiväliste tehingute hulka arvatakse: 1 finantsgarantiid ning finantsgarantii iseloomuga valmisoleku akreditiivid ja dokumentaalmaksed. Tehingu teise poole krediidiriski kaal tuleb määrata lähtudes sellest, kuhu varade riski klassifikatsiooni alusel kuuluks nõue poolele, kelle kasuks on finantsgarantii antud; 2 diskonteeritud käskvekslite kinnitamistest tulenevad võimalikud kohustused, sealhulgas käendused.

Tehingu teise poole krediidiriski kaal tuleb määrata lähtudes sellest, kuhu varade riskiklassifikatsiooni alusel kuuluks nõue poolele, kelle kasuks aktsept või käendus on antud; 3 võlainstrumentide või muu vara müük regressiõigusega, kui lepingute järgi jääb investeerimisühingu kanda laenuvõtja või võlainstrumentide emitendi maksevõimetuks Kahjum kaal 1 kuu risk või risk, et võlainstrumendi või muu vara väärtus langeb mõnel muul põhjusel.

Nordic Fibreboard AS 2020 IV kvartali ja 12 kuu auditeerimata majandustulemused

Tehingu teise poole krediidiriski kaal tuleb määrata lähtudes sellest, kuhu varade riskiklassifikatsiooni alusel kuuluks müügi objektiks olev vara; 4 lepingud vara ostmiseks tulevikus, mille alusel investeerimisühing kohustub tulevikus kindlaksmääratud tähtajal ja tingimustel ostma väärtpabereid või muud vara ning tal puudub kohustus nimetatud vara tagasi müüa. Tehingu teise poole krediidiriski kaal tuleb määrata lähtudes sellest, kuhu varade riskiklassifikatsiooni alusel kuuluks tehingu objektiks olev vara; 5 tuleviku hoiustamistehingud, mille alusel investeerimisühing kohustub paigutama raha kokkulepitud intressimääraga deposiidile kindlaksmääratud ajal tulevikus.

Tehingu teise poole krediidiriski kaal tuleb määrata lähtudes sellest, kuhu varade riskiklassifikatsiooni alusel kuuluks nõue deposiidi vastuvõtjale; 6 osaliselt makstud väärtpaberid, mis on investeerimisühingu poolt märgitud, kuid veel maksmata ning mis tuleb tasuda väärtpaberi emitendi vastava nõude esitamise korral.

Kapitalinõuete arvutamine kauplemisportfelliga seotud riskide katmiseks 1 Inspektsioon võib vabastada investeerimisühingu tema kirjaliku taotluse alusel kohustusest arvutada kapitalinõudeid kauplemisportfelli intressi- ja aktsiapositsiooni ning ülekande- ja vastaspoole riski katmiseks, kui on samaaegselt täidetud «Väärtpaberituru seaduse» § lõike 3 punktides 1 kuni 3 nimetatud tingimused. Kui kauplemisportfelli mittekuuluvate võlainstrumentide turuväärtus ei ole usaldusväärselt määratav, võib need arvesse võtta bilansilises väärtuses.

Väärtpaberite nimiväärtusest või ostuhinnast maksmata osale määratakse tehingu teise poole krediidiriski kaal lähtudes sellest, kuhu varade riskiklassifikatsiooni alusel kuuluks väärtpaberi emitent; 7 muud käesoleva lõike punktides 1 kuni 6 loetletud tehingutega sarnased tehingud. Keskmise riskiga I grupi bilansivälised tehingud 1 Keskmise riskiga I grupi bilansiväliste tehingute hulka arvatakse: 1 majandus- ja kutsetegevusega seotud võimalikud kohustused lepingulise tähtajaga üle ühe aasta, mille puhul ei ole tegemist finantsgarantiiga, mis tähendab, et garanteeritakse kliendi mitterahalise kohustuse täitmist.

Siia kuuluvad ka antud garantiid selle kohta, et klient maksab kolmandale isikule kompensatsiooni juhul, kui kohaletoimetatud kaup või osutatud teenus ei vasta lepingus fikseeritud tingimustele; garantiitõendid mingi pakkumise, tolliformaalsuste täitmise või muu tegevuse kohta; samuti mittefinantsgarantii iseloomuga valmisoleku akreditiivid.

Krediidiasutuste usaldatavusnormatiivid

Tehtud kontrollide tulemused näitavad, et neis portfellides väärtuse langusest tulenevat kahjumit ei tuvastatud. Personalikulud suurenesid miljoni euroni Selle tingisid valdavalt pangandusjärelevalve valdkonna töötajate keskmise arvu tõus Muud halduskulud alanesid miljoni euroni Selle peamiseks põhjuseks oli väliskonsultantide tugiteenuste kasutamisega ja tööreisidega seotud kulude vähenemine.

Järelevalvetasudega seotud tulu, mida saadi EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud kulude katteks kehtestatud järelevalvetasudest, oli miljonit eurot Tulu mõningane kahanemine EKP kasum jaotatakse euroala riikide keskpankade vahel.

Turu suurenenud nõudluse tulemuse tõttu kaalub juhtkond nüüd meetmeid Püssi tehase võimalikuks taasavamiseks selle aasta teisel poolel.

Teisalt oleme teadlikud COVID pandeemiaga seotud jätkuvast ebakindlusest ning eeldame, et lähikuudel saabub turu nõudluse pandeemia olukorra kohta selgem ülevaade.

Töötajad Seisuga Töötajate keskmine arv oli 4. Kõigi kontserni ettevõtete s.